English
9.märtsil toimub Estonian Business Schoolis ülekooliline vereannetamine. Vereloovutust peetakse maailmas üheks lihtsaimaks võimaluseks päästa elusid. Ainuüksi Eesti haiglates vajavad doonoriverd iga päev kümned patsiendid. Enim vajavad doonoriverd vähihaiged ning isikud, kes on läbimas raskeid operatsioone. Tänapäeval on Eestis doonorlus vabatahtlik ning tasustamata kuid see ei ole alati nii olnud.
Veredoonorluse ajaloost maailmas:
Teise inimese vere kasutamine ulatub kirjalike andmete põhjal välja juba Vana-Kreeka arsti Hippokratese teostesse kus väideti, et vere joomine võib muuta haige vaimseid omadusi. Enamasti soovitati seda vaimuhaiguse all kannatavatele isikutele, lootes, et niiviisi saab haige vereandja head omadused ning võimaluse tervenemiseks.
Esimene asendav vereülekanne inimeselt inimesele tehti Londoni füsioloogia ja sünnitusabi professori James Blundelli poolt 1818. aastal, kes valmistas aparaadi vereülekande tegemiseks, mis oli kasutusel kuni 20. sajandi alguseni.
1936. aastal avati maailma esimene verepank Cook County Hospitalis Chicagos.
Eestis tuntud Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse eelkäijaks peetakse Vabariikliku Vereülekande Jaama, mille algatajaks oli Dr Herman Paul Rossmann 16. mail 1941. aastal.
Vere annetamine Eestis NSV ajal:
Nõukogude ajal oli üheks motivaatoriks riigi poolt ettenähtud boonused veredoonoritele. Tuues näiteks 1983. aasta, mil veredoonorlus oli vähemalt 18 aastaste indiviidide seas peaaegu, et saja protsendiliselt kasutatud võimalus. Nagu ka eelnevalt mainitud, võis juba sel ajal verd annetada vaid ilma tõsisemate terviseprobleemideta isik kelle vanus oli vähemalt 18 aastat. Verd võis annetada kaks korda aastas, enne seda läbiti arstlik kontroll. Uued doonorid annetasid 200ml ning vähemalt aastase kogemusega isikud kuni 400ml verd. Tasu doonoriks olemise eest oli töölt vaba päev ning tasuta toidukord kohalikus toitlustusettevõttes. Lisaks sellele lisandus puhkusele üks vaba päev. Selle aja doonori sõnul kasutasid kõik- nii vanad kui noored, võimalust verd annetada. Inimesed, kes elasid aktiivset eluviisi või olid sattunud varem tõsisematesse õnnetustesse, kirjutasid oma veregrupi tähise oma käsivarrel asuvate veenide kõrvale, et vereülekannet saaks teostada kiiremini ilma, et peaks enne välja uurima, mis grupi verd patsient vajab.
Doonorlus tänapäeval:
Iga vereloovutus aitab vähemalt kolme patsienti. Doonorilt võetakse 475ml verd, millest 25ml kasutatakse testideks ning 450ml patsientide abistamiseks. Eestis on tänaseks kogutud andmeid 18 000 doonori kohta. Vaatamata sellele, et tänapäeval ei ole veredoonorlus tasustatud tasuta lõuna või kahe vaba päevaga, on doonorite arv siiski väga suur ning aastatega vaid kasvav. Doonorluse plusspunktiks pole vaid mentaalne rahulolu vaid ka vereuuring, mis tehakse igale annetajale. Verekeskuses jälgitakse iga doonorivere kvaliteeti ning oluliste kõrvalekallete korral võetakse doonoriga ühendust ning soovitatakse vajalikke meetmeid oma tervise jälgimiseks või parandamiseks. Kuna pärast vere andmist taastub veri juba 48 tunniga doonori kehas, võib piltlikult väita, et inimene annab ära vana vere ning saab ise uue ja parema asemele. Soomes Kuopio ülikoolis läbi viidud uuringu kohaselt on veredoonoritel, kes lasevad oma kehal uut verd toota, vähem esinenud infarkti kui mittedoonoritel. Samuti elavad doonorid kauem, kui mittedoonorid.
Internetist võib leida ainuüksi sadade eestlaste lugusid doonorlusest- kes teevad seda vaimse rahulolu nimel, kellel on läinud vaja endal doonorivere abi. Üks on kõikide nende lugude puhul sama- neid inimesi ei motiveeri mitte tasuta lõunad ega vabad päevad vaid rahulolutunne.
Ülemaailmne veredoonorlus päev leiab aset 14. juunil. Üle maailma on kogutud World Health Organizationi andmetel 180 miljonit doonorlust. Enim veredoonoreid jääb vanuseklassi 18-24 eluaastat.
Tule Sinagi veredoonoriks 9.märtsil EBSis ning aita päästa elusid!
Toimetaja: Kärt Mättikas
