English
Pärast oma tihedat reisihooaega viimastel kuudel olen ma nüüd sõpradega kokku saanud, palju õppinud, oma külalistega linna avastanud ja korralikult pidutsenud. Seega ma olen lihtsalt oma elu nautinud ja ei ole väga midagi erilist teinud.
Aga kuna ma olen juba üsna mõnda aega välismaal elanud, olen ma avastanud mõned asjad, mis mind ikka veel üllatavad, sest need on lihtsalt niivõrd teistsugused olukorrast kodumaal. On olnud vahva avastada ja harjuda uute kommetega ja isegi kui ma peaksin juba olema harjunud, et mind ümbritsevad erinevad inimesed ja teistsugune kultuur, on see samal ajal ka paras katsumus olnud. Kuna minul läks umbes 5 kuud aega, et teada saada, mis Taanis nii erilist on, siis otsustasin oma leide ka teiega jagada:
- Jalgrattasõit – ma teadsin, et see on siin üsna suur teema, kuna ka siia jõudes ostsin ma esimese asjana just ratta mitte toitu, AGA see on isegi hullumeelsem kui ma arvasin. Statistika kohaselt sõidab 50% Kopenhaageni elanikest tööle rattaga IGA päev, tulgu vihm või tulgu päike JA ratturid on palju tähtsamad kui autod või inimesed kõnniteel. Neil (meil…!?) on jalgratastele eraldi ülesõidud ja teed. Tähendab, kui ma kasutaks oma ratast Eestis, siis hullud autojuhid ilmselt saadaksid mind teel olles surma, aga siin…rattasõit on reaalne tegevus ja parim viis, kuidas ühest kohast teise saada…samuti ka tunduvalt kiirem variant kui kasutada autot või ühistransporti, kuna üheltki teelt ei puudu spetsiaalne rattatee NING Kopenhaagen on piisavalt väike, seega kõik vajalik on vaid 20-30 minutilise rattasõidu kaugusel. VINGE!
- VIHM – Ma olen alati olnud see inimene, kes usub, et ta peaks pigem elama Hispaanias või Austraalias või Aafrikas. Seega riigis, kus päike alati paistab ning vihm on mõeldud vaid vahel mahajahutamiseks, aga SIISKI tulin ma Taani. Mõne netilehe kohaselt sajab Taanis aastas keskmiselt 600mm vihma või 50mm ühes kuus, mis tähendab, et keskmiselt on aastas 171 vihmast päeva, mis tähendab,et ühe kuu kohta sajab 14,3. päeval. Nii et põhimõtteliselt iga teine päev kodust lahkudes tean ma, et täna sajab vihma (jah, mu parimad sõbrad neil päevil on kummikud ja vihmajope) ja see sakib täiega. Õnneks ma ei ela siin üksi, seega kõik peavad sellega toime tulema ja aja jooksul olen sellega ka ära harjunud, kuigi vahel võib see muutuda jube tüütuks kui oled leppinud kokku, et grillid sõpradega ja – oh vau! – järsku hakkab vihma kallama. See ei ole lahe, Taani, ei ole lahe!
- Brantši kultuur – OH JUMMEL! Kõige parem komme üldse! Mulle on räägitud, et Saksamaal on brantšidel käimine ka üsna tavaline, aga mul polnud õrna aimugi, et see “lähme-sööme-koos-lõunat/hommikusööki-hubases-kohas-hea-söögiga” on siin nii suur asi. Kopenhaagenis on palju väikeseid kohvikuid, kuhu oled oodatud igal ajal, aga parim moment on sinna minna iga päev 8-12 vahel, kui need kohad pakuvad spetsiaalset brantšimenüüd. Loomulikult erinevad pakkumised olenevalt kohast, aga üleüldine idee on sama – võtad veidi süüa, jutustad sõpradega ja naudid. MA JUMALDAN SEDA. Kui Taani poleks nii kallis, siis ma käiksin iga päev brantšil. Mu kõige lemmikum koht on Mad&Kaffe (hääldatakse “mal” – kui imelik??! Ja tõlkes on see “toit ja kohvi”), mis on üsna populaarne brantšikoht. Sinna ei ole kunagi võimalik lauda reserveerida, vaid tuleb olenevalt päevast võib-olla isegi tunnike järjekorras seista, aga see on ootamist väärt. Nad annavad sulle menüü, kus saad valida nii palju väikeseid roogasi kui soovid (3, 5 või 7) ja nad toovad sulle seda, mida sa tahad. Mina valin tavaliselt maitsva avokaado, imelise mustikajogurti erinevate lisanditega, kaneelirulli, kana ja pudru. JA pealegi saad sa tellida ka käsitsi tehtud kodust limonaadi ja kohvi. Ma võiksingi jääda rääkima kõigist neist headest toitudest, aga kui sa oled kunagi probleemi ees, et kuhu Kopenhaagenis minna, siis helista või kirjuta mulle ja ma saan anda sulle suure nimekirja kohti, kuhu brantšile minna.
- Raha – ma olen elanud Itaalias, reisinud mööda maailma ja näinud palju erinevaid valuutasid, aga eurodega Eestist tulla Taani, kus on kroonid, ikka sakib sajaga. Esiteks, Taani on kallis koht, kus elada. Nende keskmine brutopalk on 5000€/kuus (ligi 3800 krooni), seega on arusaadav, et eestlased, kelle keskmine kuupalk on 1100€, tunnevad end siin vaesena, aga elu on sellegipoolest hullumeelselt kallis. Ma pole kordagi kulutanud toidukraami ostmisele vähem kui 20€ ja selle summa sees ei ole isegi šokolaadi…kui kurb? Aga ma arvan, et sellega harjub lihtsalt mingi hetk ära. Teiseks, nagu ma juba enne mainisin, Taanil on oma valuuta. KUI TÜÜTU. 1 euro on umbes 7,4 krooni… mulle ei meeldi sellise veidra valuutaga poodides käia, kuna pea iga kord kui ma maksma pean, saan lõppsummat nähes peaaegu südamerabanduse. Kui summa on 180 krooni, siis see tundub lihtsalt üüratu summa, mida maksma peab.
- Mobilepay (tõlk. Mobiilimakse) – mis see on? 2013. aastal lõi Danske Bank MobilePay appi, mis võimaldab teha väga lihtsaid pangaülekandeid. Põhimõtteliselt on sõpradele ja firmadele rahaülekande tegemine sama lihtne kui sõnumi saatmine. Ja teate mida: see töötab siin täiuslikult. Inimesed kasutavad MobilePayd kõikjal – disainilaatadest tavalise toidupoeni ja sõbralt-sõbrale ülekannete tegemiseks. Ma ei suuda oodata, et see Eestisse juba tuleks. See tundub nii lihtne, kiire ja mugav. Ei ole vaja raha kaasa võtta isegi suvalistele disainilaatadele minnes. Hetkel töötab see vaid taanlastel, kellel on Taani pangakontod.
- Söökla süsteem – Söökla on tegelikult meie CBSi kohvik. Aga selle teeb eriliseks fakt, et neil on väga vähe töötajaid võrreldes tavaliste kohvikutega, kuna siin on maksmine aususe peale. Lähed lõunale, võtad mahla, veidi salatit ja leiva ning lähed automaadi juurde, kus registreerid oma ostud triipkoodiga ning maksad kas sulas või kaardiga. Kiire ja lihtne. Ma arvan, et ma ei ole kordagi kauem kui 2 minutit järjekorras oodanud. Kas see pole mitte võrratu? Et pettusi vältida, käivad siin loomulikult ka juhuslikud ostukontrollid ning sa ei saa oma ostu enne lõpetada kui mõni töötaja ei ole selle õigsust kinnitanud, ent see siiski töötab üsna hästi.
- Inimesed – igal riigil on oma kultuur ning inimesed. Millegipärast on siinsed mehed väga kuumad. Asi võib olla selles, et siin on väga tavaline igapäevaselt ülikondi kanda – kas see pole mitte lahe? Mulle nii meeldib selline viiskas ja stiilne välimus. Kui muudest asjadest rääkida, siis nende iseloom on ilmselt rohkem sarnane eestlastele kui itaallastel, seega minul on olnud palju kergem selle kultuuriga samastuda ning kohalikust elust aru saada kui Itaalias. Ahjaa, ma ei ole kohanud taanlast, kes ei oskaks inglise keelt rääkida. Peale selle, taanlastele meeldib vihma ajal peitu pugeda, aga kohe kui päike on jälle välja leiab neid kõikjalt. Sõna otses mõttes. Ma olin šokeeritud kui esimene päikeseline päev kätte jõudis. Läksin oma õhtusele jooksule ning ei leidnud kohta, kus inimesi poleks – nad istusid kanali ääres, pinkidel, Brygge saarte maa-alal jne…nad armastavad päikeselisi päevi ning kogunevad, et sõpradega aega veeta, joovad õlut, räägivad, naudivad ja lihtsalt istuvad väljas.
- Tivoli ja peod – Ma armastan tivolit. See asub kesklinnas ning seda ümbritseb müür. Arvestades seda, et atraktsioon asub linnas, on see palju suurem kui tundub. Seal on palju karusselle igale maitsele (ma olin veidi pettunud, et paljud neist ei tekitanud minus elevust, aga see oli piisavalt lahe) aga need on siiski rohkem mõeldud laste lõbustamiseks. Sellele vaatamata on Tivoli kindlasti koht, mida tuleks külastada juba ainult ägeda atmosfääri tõttu – palju restorane ning õhtu saabudes muutub see imedemaaks. Puudel on palju väikeseid tulukesi ja iga reede ja laupäeva õhtutel esinevad seal bändid. Tivoli vaib meeldib sulle kindlasti. Peale lõbustuspargi enda külastamise olen ma käinud seal ka paljudel pidudel. Tõsiselt imestusväärne, ma tean. Aga enda üllatuseks olen ma käinud peamiselt tehnopidudel (kuhu ma enne põhjusega ei läinud) ja need on tunduvalt paremad kui tavalise raadio muusikaga. Sa lihtsalt peaksid kogema Culture Boxi (tõlk. Kultuurikasti) atmosfääri või minema HULLUMEELSELE üritusele nimega Distortion (tõlk. Moonutus), kus saad tänavatel tantsida 14:00-02:00.
Ma vean kihla, et Kopenhaagenis on veel palju huvitavaid asju teha, aga kuna keegi ei viitsi lugeda artiklit, mis on 10 lehekülge pikk, siis ma pidin kuskile piiri tõmbama. Ma olen armastanud siinse kultuuriga kohanemist ning ma arvan, et see on tõesti midagi sellist, mida igaüks peaks vähemalt korra oma elus ära proovima, et oskaks rohkem hinnata seda, mis sul kodus olemas on.
Ciao!
Lisanna
Fotod: Lisanna Pihlak
Tõlkija: Laura-Liisa Lilleberg
Toimetaja: Kärt Mättikas
