Meet Me Monday: Siimeon Pilli

 

 

Räägi endast lühidalt?

Ma olen pärit kõige paremast linnast Eestis, Tartust. Aga millegipärast, kui ma tahtsin ülikooli minna, siis tulin ma just tudengilinnast ära. Eks nii on mind ka võibolla kõige parem tutvustada – teen asju pigem teistmoodi ja mitte “raamatu järgi”. Muidu olen ma 22.aastane lootusetu ekstravert koroonakriisi ajal. Armastan veeta aega sõprade ja pere keskel ning oma hobidega tegeleda. Mul on erakordselt raske öelda “ei” lahedatele väljakutsetele ja plaanidele.

Kolm fakti sinu kohta?

• Ma elasin neli aastat oma lapsepõlvest Prahas.
• Väiksena oli mu unistus saada prügiauto juhiks.
• Ma südamest kardan madusid ning ei suuda näiteks isegi telekast vaadata loodussaadet, kus on madu.

Räägi meile veidi oma hobidest?

Sellest võiks kirjutada eraldi loo, sest hobisid on mul palju. Ma olen märganud, et mul on võime saada see spordi- ja võistluspisik külge ja kui see on küljes, siis enne ei aita, kui olen midagi saavutanud. Väikesest saadik on olnud mu kirg jalgpall. 17.aastaselt täitsin oma eesmärgi saada FC Santos esindusmeeskonda ning mängida paar mängu Esiliigas. Kuna aasta hiljem olin Tallinna kolimas, siis alates sellest ajast pole ma jalgpalliga aktiivselt tegelenud. Gümnaasiumi ajal võttis tähelepanu ka uus hobi – discgolf. Kuna jalgpallist olin siis natuke väsinud, otsustasin korralikumalt discgolfiga tegelema hakata. Suutsin Eesti Üliõpilaste Meistrivõistlustel teise koha saavutada. Kui kolisin Tallinnasse, sai minust võitu kolmas hobi – piljard. Mis võib enamikule tunduda kui lihtsalt ajaveetmine, sai minu jaoks kiiresti sportlikuks sõltuvuseks. Piljardisport on Eestis väike, kuid inimesed, kes on sellega  seotud, tunnevad üksteist ja teavad, et piljardil on potentsiaali saada suureks spordialaks. Piljardiga olen tegelenud nüüd pea kolm aastat ning eelmise aasta Eesti Meistrivõistlustel suutsin saavutada 25. koha. Lisaks jalgpallile, discgolfile ja piljardile, meeldib mulle suvel käia sõpradega mängimas võrkpalli ja korvpalli. Aga üks viimase aja suuri avastusi mulle on olnud pokker. Kui mõnedele võib pokker tunduda pinnapealt negatiivse alatooniga mäng, on see osutunud minu suureks üllatuseks vastupidiseks. Olen avastanud, et see on tohutult analüütiline, loogilist mõtlemist vajav, strateegiline ja oskusele (mitte õnnele) baseeruv mäng, mida oma sõpradega nädalavahetusel jalgpallimängude kõrvale mängida. Palju kokku tuli? Ühesõnaga, kui on sport või mäng milles saab võistelda, siis ma teen seda! Kõige olulisem on aga seltskond! Üksinda ma ühegi oma hobiga peaaegu et mitte kunagi ei tegele.

 

Sa oled töötanud start-up’ides, kas saaksid sellest lähemalt rääkida?

Mul oli täpsemalt võimalus olla seotud ning näha, kuidas toimib Baltikumi start-up’i maailm. Veetsin umbes 1,5 aastat sellise ettevõtte juures nagu Startup Wise Guys, mis on üks juhtivaid start-up’i kiirendiprogramme Euroopas. Nad investeerivad ja treenivad start-up’e ning kui ma ei eksi, siis nende portfellis on praeguseks hetkeks kindlasti üle 200 start-up’i. Mul oli võimalus näha, kuidas toimib nende intensiivne kolmekuune programm start-up’idele, koguda palju uusi teadmisi ning tutvuda inimestega, kellega ma muidu kunagi ei tutvuks. Väga raske on hinda panna külge sellele, kui palju sain ma enda jaoks kogemusi ja teadmisi juurde. Kahetsen ainult, et ei võtnud sellest rohkemat! Igatahes, julgen soovitada igale alustavale või ka kogenud ettevõtjale igasusuguse start-up’i ideega uurida, milliseid võimalusi Startup Wise Guys pakub.

Sellest perioodist tulid ka isiklikult mõned koostöö võimalused just start-up’idega. Hiljuti töötasin ning jätkan töötamist ühe Läti start’up’iga, mille nimi on Partly. Soovitan silma lahti hoida, sest varsti kavatseme Eestisse laieneda ning arvan, et Partly võib lahendada päris palju koduomanike probleeme!

 

Mis on olnud siiani sinu lemmik reisi sihtpunkt ja kuhu läheksid järgmisena?

Ma arvan, et pean valima oma lemmikriigi Itaalia. Itaalia köök, ilmad, inimesed, ajalugu ja palju muud on ainult mõned põhjused, miks mulle Itaalia nii väga meeldib. Eriline reis oli muidugi ka Kosovo. See oli tõeline kogemus. Järgmisena tahaksin minna kuhugi Aasiasse, sest kaugemale kui Istanbul, ei ole ma ida poole jõudnud. Näiteks Vietnam, Jaapan või Tai.

Milline oli sinu lapsepõlv?

Lapsepõlv oli ikka parim. Ma kasvasin üles Tartus koos ema, isa ja kahe vennaga. Enne kui hakkate mõtlema, kui tore see lapsepõlv siis ikka oli, arvestage, et ma olen keskmine poeg (tervitused kõikidele keskmistele lastele). Siiski esimesed mälestused elust, olid mul üldse Prahast, kolisime sinna kui olin 3.aastane ning kui perega tagasi tulime, läksin ma esimesse klassi. Ma käisin Prahas rahvusvahelises lasteaias ja koolis ning kuna seal oli Briti koolisüsteem, läksin ma 5.aastaselt esimesse klassi (võib teha nalja, et tulin Eestisse esimest kahte klassi kordama). Mul oli igast rahvusest sõpru: Koreast, Tšehhist, Soomest, Kanadast, aga põhiliselt Inglismaalt (mõnede sõpradega hoian ikka veel ühendust). Tänu nendele inglastele, mul tekkis suur armastus jalgpalli vastu. Kui kolisime tagasi Tartusse, kohanesin päris kiiresti uuesti. Lapsepõlvest meenuvadki pikad suveõhtud sõpradega jalgpalliväljakul või kodus vendadega arvutitaga.

 

Kuidas leidsid tee EBS’i?

EBS’i leidsin tee, kui ma gümnaasiumi lõpus mõtisklesin, mis ma eluga teha tahan. Mul on alati olnud suur huvi meeskondade juhtimise vastu. Lisaks sellele, majandus- ning ärikorraldusteadmised tundusid mulle huvitavad ning olulised. Seetõttu valisin minu jaoks kõige parema variandi selleks Eestis – EBS’i.

Millised on sinu plaanid tulevikuks?

Ma ei ole suurim etteplaneerija ega ka tagasivaataja, aga kui me räägime unistustest, siis üks mu isiklikke unistusi või huvisid on siduda enda spordihuvid ärimõtlemise ning teadmistega. Omada enda klubi kunagi? Töötada mõnes suures Euroopa klubis? Kes teab.

Lisaks sellele, üks põhjuseid, miks ma tulin EBS’i õppima ning teadmisi saama, oli soov panustada ükspäev pereettevõttesse.

Mis on kõige ekstreemsem asi, mida sa siiani oma elus teinud oled või tulevikus teha tahad?

Raske on ühte asja välja tuua ning võibolla ei olegi ükski nii “ekstreemne”. Olen ühe korra kärestikusõitu ehk rapid rafting’ut ning ühe korra ka Horvaatias powerboat sõitu teinud, mis oli jõhker adrenaliinilaks. Üks asi, mida ma väga tahaks proovida, oleks ehk Zero G lennukisõitu proovid – mis tunne on olla nullgravitatsioonis.