English
Parkngo vaprad lipukandjad käivad oma kindlat sammu. Kuid kellele on lipp koormaks või kellele õnnistuseks? Ja kas lipul ilutseb ikka nimi Parkngo? Vaatame kohe, mis muutused seekord tiimi painutavad ja mis töö nii muutliku ilmaga on suudetud ära teha!
Markus: “Tsau! Mul on täiega hea meel, et Sa siin lugemas käid! Mul on tegelikult igasuguseid asju teha, aga ma ikka kirjutan. Mulle meeldib, kui Sulle meeldib. Lugejad annavad meie blogile hinge ja mõtte. Seega tänan, et oled meie teekonnal kaasas käinud. Sa peaaegu väärid osalust Parkngos!
Tegelikult pole me enam Parkngo. Kui keegi mäletab, siis me hakkasime jälle nime muutma. See teema ajab nutma juba. Läbi lõputu loomeprotsessi ja arutelu jõudsime nii napakalt lihtsa nimeni, et valus on tehtud töö peale mõelda. Meie nimi on nüüd RENT&GO -aplaus-. Rent&Go annab paremini edasi meie põhiideed, milleks on jagamismajandus, mitte konkreetselt parkimine. Nii saame tulevikus oma tegevusvaldkonda lihtsamini laiendada.
Eu, võite nüüd aplodeerimise lõpetada! Jah, aitäh. Järgnev teema vajab vaikust.
Meid on nüüd neli. Christopheri enam pole. Võtame minuti tema mälestamiseks. Ta oli tore kutt ja jääb alati meie heaks sõbraks. Mingit konflikti polnud, kõik laabus väga loomulikult.
Üldine töö pole muutusest tiimis väga häiritud olnud. Tuli vaid turundusteemad omavahel ära jagada ja igapäevane kord sai jätkuda.
Lühidalt öeldes, olen praegu tihedamalt tegelenud disainiga – logo ja visuaal, tiimi töö korraldamise, maandumislehe tekstidega ja turundusega. Aga ärge muretsege! Kohe Loreta räägib nii põhjalikult teile oma tööst, et teil tekib tunne, et te tegite ise seda tööd. Ta on koosolekutel ja üldiselt tiimi töös ka VÄHEMALT sama põhjalik. Hull tšikk ma ütlen!”
TURU-UURING PARKIMISKOHA OMANIKELE
Loreta: “Eelmises osas kirjutasin parkijatele suunatud küsitluse tegemisest. Nüüd tuli teha ka turu-uuring parkimiskoha omanikele – võtmetegelased, et meie idee üldse toimima saaks hakata. Kui pole inimesi, kes oma kohta välja rendiksid, pole meil ka midagi teha. Selle küsitlusega pidime välja selgitama kogu kompoti, mis parkimiskoha omanikele oluline on, mis neid takistab, mis neid motiveerib ja muu.
Esiteks panin küsitlusse kontrollküsimuse, kas inimene üldse omab parkimiskohta. Sellest sõltub, kas vastaja üldse liigub küsitlusega edasi või ei. Kui inimene omab parkimiskohta, siis on tema parim infoallikas ja põhimõtteliselt potentsiaalne klient. Pidime välja selgitama, kus inimesed üldse põhiliselt parkimiskohtasid omavad. Niisiis viskasin kõik Tallinna linnaosad laivi. Kuid sain aru, et selle küsimusega ei selgita me välja kõige magusama piirkonna (loe: kesklinna) parkimiskohtade jagunemist. Ehk järgmise küsimusega läks asi täpsemaks. Loetlesin üles kõik kKesklinna piirkonnad. Sellega soovisime teada saada, millistes piirkondades on parkimiskohti tihedamalt ja kus hõredamalt.
Kui parkimiskohtade asukohad teada, oleks paslik küsida, kas inimesed rendiksid oma parkimiskohad ka välja. Tegelikult ju kõige olulisem küsimus! Kui sellele on vastus enamikel eitav, siis on teada, et see värk ei saa toimida. Reaalsus on reaalsus. Lisasin täpsustava küsimuse, inimestele, kes vastasid “ei soovi oma parkimiskohta välja rentida” selle kohta, miks nad ei teeks seda. Väga hea oleks teada, miks inimesed nii lihtsast lisarahast ära ütlevad. Eeldan, et seal peab olema mingisugune suur AGA. Mingi probleem. Ühesõnaga konkreetne põhjus, mis hoiab inimesi tagasi oma kohta välja rentimast. Edasi lisasin küsimused täpsustamaks millal ja kui kaua inimesed oma kohta välja rendiks. Keskmiselt. Mul polnud aimugi, kas inimesed saaks oma kohta välja rentida kord kuus või iga päev.
Tundus, et nüüd võis öelda, et peaks vist enam vähem valmis olema. Jäi üle kogu tiimiga läbi arutada, kas kõik on selge ja arusaadav – kas miskit lisada või eemaldada? Koosolekul keskendusime viimistlemisele päris pikalt. Nagu eelmises osas mainisin, siis kirgi kütsid vanusevahemikud. Võib mõelda, et mis nende vanustega nüüd nii kahtlast ikka olla saab, aga tuleb välja, et saab. Igal ühel meist oli kuidagi erinev vaade, millised vahemikud panna. Aga nagu eriliselt head lahendust me ei leidnudki. Ka mõne teise küsimusega oli selline kahtlev tunne, et kas see on ikka selgelt sõnastatud või ajab inimesed hoopis segadusse. Kuna me kõik tegime taolist küsitlust esimest korda, siis otsustasime kellelgi targemal küsitlused üle vaadata. Ja kellel teisel, kui ikka Ülle Pihlakul. Ja no muidugi saime tohutult abi. Saime ka meie vanusedraamale punkti panna, sest Ülle tõi tõsiselt hästi põhjendatud vastusevariandid, millest on meil hiljem võimalik ka konkreetset infot välja lugeda. Well done! Nüüd võib rahuliku südamega inimestelt vastuseid paluda.”
Markus: “Ma hoiatasin, et on põhjalik!”
ARENGUD MAANDUMISLEHEL JA DISAINIS
Gustav: “Aeg on liikunud kiirelt ning vahepeal on toimunud areng ka meie maandumislehe osas. Nimelt oleme rohkem hakanud rõhku panema disainile ning mõtlema, kuidas tahame, et meie bränd visuaalselt välja näeks. Algselt hakkasime katsetama värvidega. Proovisime, mis sobiks meie piltidega hästi kokku. Esmalt katsetasime helepruuniga mängida, aga tundus, et see kuidagi ei sulandu ja pole meie stiil.
Uurisime ka teisi suuremaid tegijaid. Leidsime ühe tegija, kellel oli puhtalt punase ja valgega leht, mis meile väga meeldis. Tegu on julge valikuga ning selle sobivaks timmimine nõuab head disainimisoskust ja head silma. Mõtlesime, et see oleks meie jaoks pisut liiga ründav. Kuid järsku tuli meil Markusega mõte proovida rohelist. Kõlab igavalt? Ei, uskuge mind, see näeb väga tuus välja! Võin julgelt öõelda, et proovisime maandumislehe peal vähemalt 20 erinevat rohelist värvi, et selgitada välja, milline see õige roheline ikkagi on. Natukene võttis aega, aga olemas ta nüüd on. Kusjuures päris alguses oli plaanis teha must-valge leht, kuid siis saime aru, et see ei annaks meile üldse erilisust ja karakterit, kuigi näeks puhas välja. Niisiis jäidki hetkel meie imeline heleroheline, valge ning tumehall. Leiame, et see mõnus ja pehme heleroheline tooks välja meie ettevõtte missiooni – puhtam linnapilt ja linnaruumi jagamine omavahel.
Ootan juba, et te kõik saaksite näha seda imelist värvide kombinatsiooni – see on tõesti hea! Võimalik, et mõnele tundub värvide valimine 10 minuti teema olevat, aga uskuge mind, sellega läks kõvasti aega. Nüüd saame vähemalt värvide osas linnukese kirja panna. Maandumislehel tahame inimestele, kes pole kursis meie tegemistega, tutvustada meid ka läbi blogi. Maandumislehe blogi oleks natukene formaalsemas vormis ning annaks kiiremini sisulist infot meie kohta. See muidugi ei tähenda, et vabam arutelu siit ära kaoks – nii lihtsalt te meist lahti ei saa! Plaanid on suured ning tööd jätkub. Mõttes on juba algne logo valmis ja slogan piilub ka vaikselt, aga sellest juba järgmises osas!”
Markus: “Kokkuvõtteks – MUL ON EBAREAALSELT HEA TIIM! Ma olen südame pahaks minemiseni tänulik, et me kokku sattusime ja lummatud nende tööst. Nad kõik on asendamatud. Nad kõik on mu lemmik inimesed. Ja mina olen räige õnnejunn! Tšau!”
