English
1. Väike sissejuhatus, mis ülikooli vahetussemestriks valisid, kuidas sul läinud on, kuidas kohanesid sealse eluga?
Minu nimi on Karmen-Maria ja olen EBS-i teise aasta tudeng. Oma vahetussemestriks valisin Pariisi ülikooli nimega ESCE International Business School. Ma ei saa kindlasti öelda, et esimesed päevad siin suurlinnas kerged olid. See oli esimene kord, kui lendasin täiesti üksi, kolisin välismaale täiesti üksi ning alustasin uues koolis ainsa eestlasena.
ESCE ülikool on suuruselt peaaegu sama suur nagu meie kodune EBS, mis oli ainult boonuseks, kuna väga kerge oli kohe sõpru leida. Kõige raskem oli alguses endale leida õige üürikorter, sest Pariis on väga ülerahvastatud ning üürihinnad võrreldes Tallinnaga on pea kolmekordsed. Imekombel kohtusin ühel semestri avapeol ühe väga laheda soomlasega ning selgus, et tal on suur korter ainult endale ja ta otsib omale korterikaaslast. Me klappisime kohe väga hästi ja ta kutsus mu endaga korterit jagama!
2. Miks valisid vahetussemestriks just Pariisi?
Ma olen inimene, kes ei suuda kaua ühe koha peal olla ning mul on kogu aeg tahtmine midagi teha, ehk sain aru et soovin valida mõne suurlinna, et saada vaheldust meie väikesest armsast Tallinnast. Valisin Pariisi siinse kultuuri, ajaloo ja moe pärast. Pariisis on koguaeg midagi teha ja kuhugi minna ning Eiffeli torn pole ainuke selle linna ime. Enamus muuseumid on alla 26 – aastastele tasuta, iga nurga peal on kohvik, kust saad imelist kohvi ning Pariis ilmselgelt on moepealinn.
3. Nimeta kolm fakti oma vahetusülikooli kohta, mis EBS-st erinevad?
- Siin saab täitsa hea kvaliteediga masinakohvi, mis maksab ainult 0,40€
- Grupitööd. Ma arvasin, et EBS-is teeme palju grupitöid, aga ei. Siin on tavaline kui sul ühes aines on näiteks kolm grupitööd.
- Siin ka märgitakse tudengi kohalolu loengus ja kui tudeng puudub rohkem kui 16,5 tundi koolist, siis ta ei kuku läbi mitte ainet, vaid terve semestri ehk väga oluline on igas loengus kohal olla. Algul oli tunne, nagu oleksin tagasi gümnaasiumis.
4. Kirjelda natuke sealset kultuuri, sööke ja kombeid. Kuidas need erinevad Eestist?
Inimesed on palju temperamentsemad ja mitte nii organiseeritud kui meie. Kindlasti ka väga kirglikud ja elunautlejad. Väga tore on see, et sa reaalselt näed, kuidas inimesed naudivad üksteisega aja veetmist ning telefonis istumise asemel pigem räägivad üksteisega. Siin kinos nägin ka esimest korda Instagram-i reklaami. See oli ainult tõestuseks selleks, et prantslased ei pööra liialt tähelepanu tänapäeva tehnoloogiale. Vahel mõtlesin, et erinevus Eestiga on ikka suur, sest igal pool ei saa kaardiga maksta ning ka wifi ühendus ei ole igal pool esinev nähtus.
Eestiga võrreldes on harjumatu see, et väga palju asju käib läbi paberimajanduse ning ikka veel on võimalus maksta tšekkidega. Seetõttu oli kummaline õppida finantsainetes raamatupidamist, kus õppisime eristama makseid sularaha, kaardimakse ja tšekkide vahel. Ehk kunagi tuleb kasuks.
Samuti tavaline must kohv tähendab meie mõistes espressot, sest kogus on väike ja kohv väga kange. Tellid musta kohvi, aga saad väikese espresso.
Prantslased üleüldse kulutavad rohkem aega söömisele ja joomisele kui kõik OECD riigid. Imekombel on nad ikka väga vormis ja peenikesed, kuigi tarbitakse suurtes kogustes saia, juustu ja veini. Paljud tähtsad ärikohtumised toimuvad tavaliselt restoranides või kusagil veini juues. Toit on siin väga tähtsal kohal.
Veel üks suurimaid erinevusi eestlastega võrreldes on nende tööeetika. Eestlased on väga efektiivsed ja töökad. Prantslastel on kombeks pidevalt teha pause, isegi kui hetkel selleks põhjust pole, siis see leitakse. Seetõttu oli vahel raske nendega grupitöid või koosolekuid planeerida, sest keegi jäi alati hiljaks või oli aeg kolmandaks kohvipausiks.
5. Millised oleksid Sinu soovitused vahetussemestri ajal oma eelarve targalt haldamiseks, et kulutustega lõhki ei läheks?
Pane paika oma eelarve ning seejärel korruta see kindlasti kahega!
6. Mis oli olnud selle aja jooksul suurimaks proovikiviks Pariisis olles?
Korteri leidmine ja mu enda eelarve haldamine, sest ma ei arvanud, et see nii lõhki läheb. Kui aus olla, siis kõik on tehtav ja raha ei peaks kunagi olema põhjus, miks midagi teha või mitte. Aga ma oleksin pidanud rohkem eelarve läbi mõtlema ja reaalsed summad välja kirjutama, sest elu Pariisis on palju kallim kui Eestis.
7. Milline nägi välja sinu loengute graafik, kas on rohkem/vähem vaja käia koolis ja kuidas on kodutöödega?
Kindlasti käisin Pariisis koolis rohkem kohal. Seda mõjutas väga palju ka see, et kohalolu kontrolliti pidevalt. Mulle meeldib rohkem EBS-i süsteem, kus tudengeid koheldakse kui täiskasvanuid. Kohalolu kontrollimine pole isegi kooli eripära, vaid on väga tavaline Prantsusmaa ülikoolides. Loenguid tundus olevat sama palju nagu EBS-is, aga siin oli mul võimalus koolile palju rohkem aega pühendada, kuna ma ei käinud tööl ja ei olnud ka aktiivselt üliõpilasesinduses. Individuaalseid kodutöid praktiliselt polnudki, kõik tööd on olnud grupitööd ja enamus ainetes oli neid alati rohkem kui üks.
Kõige veidram oli see, kui pidime grupitööna koos kirjutama essee, see oli kindlasti uus kogemus, ent ka huvitav katsumus. Minu üks lemmikumaid loenguid oli Universe of Luxury and Prestigious Products. Kas on paremat kohta, kus seda õppida, kui Pariisis? Selle aine põhiprojekt oli teha ühest luksussektorist esitlus ning hiljem ka valida kindel bränd, mille poodi külastada ja sellest põhjalik ülevaade teha.
8. Mida teed tavaliselt vabal ajal kui loenguid pole?
Olen suur kohvi tarbija, seega, võib mind leida kusagilt kohvikust või pargis sõpradega aega veetmas. Siin olen ka aru saanud, et oskan täitsa hästi süüa teha, Eestis ei kokanud ma pea kunagi. Finantsiliselt on välismaal õppida päris koormav, seega ise söögi valmistamine oli väga hea avastus.
Kindlasti enamus aega veetsime ka lihtsalt korterikaaslasega juttu rääkides ja toidupoes otsustamas, mida me süüa teeme.
9. Kirjelda mõnda üritust/seika, mis on sinuses tõsiselt suure jälje jätnud selle ajaga
Alustuseks see, et ma siia üldse tulin! Ma olen siin palju reisinud, käisin Barcelonas, Andorras, Brüsselis ja Saksamaal. Siinsed peod, muuseumid, kohvikud ja inimesed on imelised. Aga ma arvan minusse on kõige suurema jälje jätnud mu korterikaaslane! Poleks kunagi arvanud, et kohtan siin inimest, kellest saab tõeliselt hea sõber. Me oleme üksteist kõigega aidanud ja parim tunne on see, et sa ei pea kõike asju üksi läbi elama, vaid ka kodust kaugel on keegi, keda sa saad 100% usaldada.
10. Välismaale õppima minek nõuab üpris palju julgust ning iseseisvust, mida ütleksid Sa tudengitele julgustuseks, kes minekus pisut kahtlevad?
Sa ei tea, mis sind ees ootab, kui sa seda ei tee. Peale seda lühikest aega Pariisis olen aru saanud, et tuleb teha rohkem asju, mis viivad su välja enda mugavustsoonist, sest siis sa õpid ka kõige rohkem! Go and have fun!
Toimetas: Tea Teesalu
