Eesti loetuima rahablogi looja: Rahakratt

1. Millised emotsioonid tulevad esimesena pähe, kui mõtled tagasi oma  tudengiaastatele? Kui tihti rakendad koolist saadud teadmisi igapäevaelus ja oled sa kaalunud ka uue diplomi saamiseks taas higistada?

Ülikooli esimestel päevadel oli rõõm kohtuda teiste sellistega, kellel polnud õrna aimugi, miks nad seal on. Ega ma ei ole siiani päris kindel, miks ma seda kõike tegin, aga ju ta selline lapsepõlve pikendamine oli (ma loodan, et Venno Loosaar siin lugemas ei ole, sest siis ma ei tahaks küll laste põlvedest rääkida). Valdkond, mida ma esimese raksuga õppisin, on täna minust sama kaugel nagu Tallinki omanik dividendidest. Teise hooga läksin juba midagi muud õppima ja neid oskusi kasutan küll tõesti igapäevaselt rohkem või vähem.

Täna ma siiski ei näe, et midagi jälle ülikooli õppima läheksin. Pigem vaatan veebikursuste poole ja hakkaks millegagi omal käel pusima, sest oma tööde ja tegemiste juures õpin iga kuu ühe baka kraadi jagu asju. Teine variant on teha nii nagu ma mitu aastat tagasi tegin, et kirjutasin oma CV selliseks, mis andis mulle väga ägeda töökoha ja kus ma pidin kõik täiesti nullist ise ära õppima. CV sai veidi lennukam kui päriselu, võib öelda… Ma annan endale aru, et seda ei saa mitte kõikide töökohtade puhul kasutada, kuna võltsitud paberitega kraanajuhiks hakates võib päris korraliku jama kaela tõmmata omale. Ja teistelegi, kes seal maja läheduses seisavad.

 

2. Kuidas sul unega lood on? Kas magad rahulikult või esineb ka unetuid öid, seoses praeguse ülemaailmse olukorraga? Kummale järgnevad sinu arvates drastilisemad tagajärjed – kas Covid-19-le või sellega seonduvatest piirangutest tulenev  majanduskriisile?

Ega praegused ajad mind kuidagi rohkem või vähem üleval ei hoia, tegelikult. Öösiti on seetõttu keeruline magada, et siis hakkavad kõige paremad ideed ja avantüürid pähe tulema ja juba tahaks homset, et neid järgi proovida.

Viiruse vs majanduse kohalt arvan nii, et kuna viirus mõjutab kõiki, siis siin on rohkem ühist pingutamist. Just eile kuulsin raadiost, kuidas mingid Eesti arstid tervenenute plasmat kokku korjavad ja sellega vaktsiini katseid teevad ning infot ka venelastega jagavad. Seega ma olen suht kindel, et viiruse vastu võitleme kõik koos ja edukalt, aga majanduses jäävad riigid enamasti üksinda pusima ja tehakse vähem koostööd. Seega laastavam on kindlasti see pauk majandusele. Täna võivad veel asjad head paista, kuna suvi on lähedal, inimesed tahavadki puhata ja on kannatlikult kodudes, raha veel jagub, päike paistab jne. Ilmselt jõuab see majanduse reaalne litakas alles sügisel kohale ja siis on juba asjad pissisemad, sest õues hakkab horisontaalselt lörtsi sadama, palgatoetused on otsas, koondatute armee kasvab, paljudel tekib #napidpapid olukord jne. Ma näen ju endagi pealt, et praegu on asjad veel kombes, võimalik on leida igasugu uusi avantüüre, raha liigub, sääste on ja meel ei lähe morniks, kui mõni ettevõte divikaid ei maksa. Aga sügisel on juba salved tühjemad ja keerulisem uut pappi peale leida.

 

3. Oletame, et sa homme ärkad üles ja avastad, et kuupäev on 1. jaanuar 2020. Milliseid rahapaigutusi teeksid, et praegune saagikoristus oleks viljakam?

Noooo, ma oleks ostnud maske. Ja mitte neid tuvi maske.

Kui niisama oleks homme esimene jaanuar, siis ärkaksin nagu ikka uue aasta peavaluga ja teeksin samu otsuseid, et esiteks ma ei joo enam mitte kunagi ja teiseks tegutseksin rahade valdkonnas samamoodi edasi.

Üldiselt on üsna pointless mõelda, et oleks-poleks-tuleks. Isegi muinasjuttudest on ju teada, et Malvina (Buratino pruta) unistas ka vahel, et oleks vaid Papa Carlo seda puupulka voolima hakates pulga teistpidi kätte võtnud*, aga mis kasu sellest enam on? Tuleb mängida nende kaartidega, mis kätte jagati ja võimalusel nõrgematelt paremad kaardid endale võtta.

Ma räägin ka oma blogis, et mul ei ole aega ega soovi ennast stressi ajada minevikule mõeldes. Loogiline, et on tehtud vigu, loogiline, et oleks võinud kuskil osavam olla, aga mida seal enam heietada. Tuleb õppida ja edasi liikuda. Minu saladus on järjepidevus ja soovitan seda teistele ka. Olen näinud küllalt neid börsivõlureid, kes ootavad õigeid hetki küll kord sisenemiseks ja kord väljumiseks. Enamus ootavad siiamaani mingit maagilist õiget hetke ja ilmselt ootavad veel tükk aega. Ma soovitaks parem tegutsema hakata ja ajas hajutamisest kasu lõigata. Mina ei pea ennast näiteks börsikunniks ja selle hea näide on mu Elhavee aktsiate ost. Esimesed aktsiad ostsin 14 eur juures, sest mul oli parajast raha ja ma tahtsin neid. Nüüd märtsis või aprillis oli mul jälle natuke raha ja ostsin 9,8 eur juurest. Keskmine hind tuleb ju täitsa okei ja siin oli omajagu joppamist ja ka ebajoppamist: esimene hind oli üks ajaloo kõrgemaid ja teine üks ajaloo madalamaid. Oleks ma seal midagi sihtima hakanud, siis mine tea, mis välja oleks tulnud. Ilmselt sihiksin tänaseni ja vibu oleks pikast pingest juba ammu longu vajunud mul.

Seega, tegudele, seltsimehed!

*Mõtle nüüd hoolega, miks Malvina minevikku taga nuttis ja mis oleks Buratinol valetades nina asemel kasvama hakanud, kui puupulk teistpidi voolitud oleks…

 

4. On levinud ütlus: “Kiireim tee rikkuseni on läbi ettevõtluse”. Kas sa oled mõelnud firma üles ehitamisele, mille peamine tegevusala ei ole seotud investeerimisega? Kui jah, siis mille taha see on jäänud? Kas pole mune või kanu (ideid)?

Ikka olen mõelnud, jah.

Täna enamus mu kolhoosi sissetulekust ongi üks muu tegevusala. Aga alguse sai asi ikka sellest, et hakkasin oma üürirahasid ettevõttesse kantima ja seda tehes avastasin igasuguseid võimalusi, kuidas kellelegi arvega pähe lüüa. Oletame, et sõber küsib mingit suvalist nõus, et kas osta Daatsia või bemm. Hea meelega mõtlen kaasa ja aitan otsustada ja siis – “PÕMAKI” – panen kohe arve ka meilile konsultatsiooniteenuste eest. Vot nii tuleb raha teha!

 

5. Oled sa mõelnud lisada uusi  meediume, mille vahendusel on sind võimalik jälgida (näiteks podcastid)?See võimaldaks genereerida lisa teri.

Olen mõelnud küll, jah. Varsti avangi enda ERR-i, ilmselt. Podcasti ma kindlasti teha ei taha, sest kellel on aega ja huvi ja viitsimist tund aega järjest kedagi mölisemas kuulata? Õige vastus oleks: tudengitel, kuna nemad on harjunud loengutes istuma ja kannatama.

Aga ma ei viitsi ise mitte ühtegi podcasti kuulata, juba väiksest peale on error vanemate sõna kuulamisega ja õpetajate kuulamisega jne. Ja kõigil on varsti podcast ju. Isegi mu kõrvaltänava mööblipoel on varsti enda oma. Kes neid kõiki kuulab? Podcast sobib muidugi eestlastele nagu valatult, sest kõik on nii häbelikud ja ei taha ennast lolliks teha nagu näiteks Youtube seda võimaldab. Ma tahaks ikka selle lolliks tegemise piiril flirtida.

Küll siis varsti näete ja kuulete, kui kunagise Sõnajalgade pärandi TV1 üle võtan ja ingellikult valge Corvette´ga mööda Piirita teed sõitmas olen. Plaanid on juba praegu nende ridade kirjutamise ajal vaikselt küpsemas, aga täpsemalt rääkida on veel veidi vara.

 

6. Kas oled karantiinis passides (nagu kõik peaksidki, mhm) igavusest ka mingi uue hobiga alustanud? 

Ikka. Igavusest ja järsust kaalutõusust tulenevalt alustasin “hobiga” nimega intermittent fasting. Karantiini sisenedes kaalusin umbes 76kg ja paari nädala pärast juba 79,9kg. Seega tuli midagi ette võtta ja suurte mentorite eeskujul ning soovitusel otsustasin seda trikki proovida. Ühest küljest on liiklus külmkapi juures nüüd kõvasti rahulikum, aga sama on tekkinud päeva sisse üks suur “tipptund”, sest söömise ajaks viin ma oma tooli ja laua ja arvuti külmkapi ette, et oleks hea mugav sealt asju suhu tõsta ilma toolilt tõusmata.

Olen nüüd mõnda aega selle “hobiga” tegelenud ja kaalu uuesti 76kg juurde saanud. Lisaks on uni parem, kõht vähem tühi ja vähem paanikat selle igaõhtuse otsustamisega, et mida siis täna snäkkida. Väga lihtne on otsustada, et mitte midagi, kui söögiaeg läbi on. Eks näis, kas jätangi sellise kombe endale külge või hakkan millalgi jälle eestlasliku õgardlusega tegelema, aga praegu on küll pehmem, kuivem ja muretum tunne nagu üks mähkmereklaam kunagi ütles. Kui saaks veel sellest ka üle, et hommikul oma äratuskella üle korina kuuleksin, siis ma ei näe ühtegi põhjust, miks mu uus “hobi” minuga igavesti olla ei võiks. Kusjuures see on hea säästukas ka, et jätad selle fastinguga ühe eine päevas ära, hah!

 

7. Kui suur osa su päevast kulub sotsiaalmeediale ja millised on  peamised rakendused, milles aega veedad? Kas tooksid esile vähem tuntud rakendusi (finantsmaailmaga, aga ka ajaviitega seotud), mis sinu arvates vääriksid tegelikult rohkem tähelepanu?

Liiga palju kulub aega sotsiaalmeediale. Kuigi viimasel ajal läheb õnneks vähem aega niisama passimise alla, sest proovin seal rohkem enda Rahakrati kontosid hallata (mine vaata kohe FB ja Instagram: Rahakratt). Garantiis istudes tegin ükspäev igavusest suurpuhastuse telefonis. Lendasid nii vanade pruutide numbrid ja fotod, kui ka äpid. Kuna ma olen ikkagi suht oligarh, siis on mul loomulikult aifõun ja see näitab tegelikult päris hästi, mis äppe ma kasutan ja mida mitte. Maha tõmbasin kõige vähem kasutatavad ja ülevalt otsast paar mõttetut, mida vahel liiga palju kasutan. Ma vaatasin just, et mul on 45gb kasutusel ja 64gb on kokku ruumi. Enamuse ruumist võtavad pildid ja meemid, mida instasse surun aegajalt.

Aga ühtegi finantsrakendust ma ei kasuta peale panga äppide. Nii kõvaks treideriks ma ennast ei pea, et trolli oodates oleks vaja lives naftabarreli hinda jälgida. Mu kõige odavam ja aeglasem mobiilne nett tõmbab selle info alla nagunii maailmas kõige viimasena ja siis pole enam mõtet tõmmeldagi.

 

8. Kas sa olid ka üks neist, kes sai Finkolt/Varksilt Mintoses vastu kukalt?

Muidugi. Ma olen viimasel ajal nii palju vastu kukalt saanud, et meenub õnnis algklasside aeg, kus kukal pidevalt punetas ja sinna juba paksem kiht nahka tekkima hakkas. Täiesti tavapärane oli olukord, kus ma veetsin päevas rohkem aega klassiruumi ukse taga, mitte klassis sees. Kindlasti jäin paljust põnevast ilma, kui teised matemaatikas ülesandeid tegid, mille vastus oli tegelt õpetajal endal juba ammu olemas, aga ta lihtsalt ei öelnud seda teistele ja kulutas asjatult teiste aega ja energiat. Aga ma ikkagi usun, et õppisin palju ise juurde, sest ükskord läksin 15-aastasena bioloogia tunni ajast hoopis autot ostma omale. Loomulikult ei tea ma täna seetõttu, mis on mitokonder või kuidas varblased lapsi saavad, aga soovi korral võisin ma seda nüüd ise ja oma autoga loodusesse vaatama sõita.

Ma arvan, et siin tuleb leida kuidagi tasakaal, et klassi- ja tänavatarkus elus üksteist toetaksid. Kuna ma olen ikkagi agulite piirkonnast pärit, siis oskan väärtustada ka neid õppetunde, mis peksa saamisega ja peksa andmisega kaasnesid. Täpselt sama kehtib rahamaailmas: kui sa pole kunagi peksa saanud, siis sa ei oska edaspidi ohuolukordi ära tunda ja kärmelt koju punuda.

 

9. Kumma valiksid, kui saaksid valida ainult ühe –  tatar või pelmeenid?

See viimane on ikka ülimalt keeruline küsimus. Kõigist küsimustest kindlasti kõige keerulisem. Aga okei, ma proovin: tatraga saab rohkem maitseainetega mängida, aga pelmeenides on jällegi mingi lihalaadne toode sees peidus… hmm. Ideaalmaailmas oleksid pelmeenid tatra täidisega üldsegi. Või siis sööksin nädala sees tatart ja pelmeene, aga nädalavahetusel lubaks endale täiega hõrgutisi mereande: jah, ma räägin kalapulkadest.

Üldsegi see maitseainete teema on elupäästja. Olen kuulnud, et kõvemad mehed söövad alates kümnendast kuupäevast ehk kuu lõpus jääkuubikuid maitseainetega. Meil kõigil on siit palju õppida!

 

Blogi: https://rahakratt.rahajutud.ee